mis on heite tegur ja miks sellele on märgitud võrdlusamet

Tarbimine CO2-heitmete teisendamise arv

Emissioonitegur on fikseeritud arv, millega tarbimine teisendatakse kasvuhoonegaasi koguseks. Üks liiter diiselkütust, üks kuubmeeter gaasi või üks kilovatttund elektrienergiat ei ole omaette kilogrammides CO2 — emissioonitegur on korrutamistegur, mis selle tulemuse annab. Ilma selle arvuta on olemas vaid energiaarvest või kütusekviitungite tarbimisteade; emissiooniteguriga tuletakse sealt välja heide, mida jätkusuutlikkusaruandluses tahetakse näha, tavaliselt jaotatud 1., 2. ja 3. ulatus nagu selles erinevus 1., 2. ja 3. ulatuse vahel seletatud.

Viitepäev on märgitud, sest emissioonitegurid ise ei ole jäävad. Neid vaadatakse üle perioodiliselt — üks kilovatttund elektrienergiat aastast, mil oli palju tuuleenergiat, omab teist tegurit kui kilovatttund aastast, mil oli rohkem gaasielektrijaamusid, ja ka mõõtmismeetodid täpsustuvad. Emissioonitegur ilma viitepäevata on seetõttu arv ilma säilivuskuupäevata: unkultuur, kas see on uusim kindlaksmääramine või vanem. Dossee koostamisel märgitakse seega, millist tegurit kasutati ja millise viitepäevaga, et hiljem oleks võimalik jäljendada, millele arvutus tugines.

Kus see süsteemist tuleneb

Jaotus ulatus 1, 2 ja 3 tuleb GHG-protokollist, rahvusvahelisest süsteemistikust, mis on aluseks viisile, kuidas kasvuhoonegaaside heide jaotatakse ja arvutatakse maailmaulatuses. EFRAG-i VSME-standaard arendab seda edasi baasmodulis, mida kasutavad börsilistest aktsiatest väljaarvatud väikeettevõtted, ja viitab heite arvutamisel selliste teisendusarvudele. Kuna emissioonitegureid vaadatakse üle korrapäraselt, kuulub viitepäev iga arvuni, mis nendega arvutatud on — see on ka põhjus, miks emissiooniteguri muutumine võib mõjutada juba koostatud dosseed, nagu kirjeldatud mida teha, kui standardi muutus puudutab oma dosseed.